"Karusnahad on metsavööndi kuld muinasajast hiliskeskajani. Sellel tuligi eesti keelde gooti laenuna sõna „skraha“ mitte enam karusnaha, vaid raha tähenduses Moed võisid vahelduda, kuid üle aegade ja moevärinate püsis suurte kultuurikeskuste muutumatu nõudmine karusnahkade järele.“ Lennart Meri „Hõbevalge“"

TOETAME

TOETAME

FBPlakat

AS Balti Karusnahk toetab: Uus jõulumuusikal toob lavale Getter Jaani, Emil Rutiku, Kaire Vilgatsi ja Contra
AS Balti Karusnahk toetab Nordea kontserdimajas ja Vanemuise väikese saalis detsembri alguses etenduvat muinasjutt-muusikal „Koerhaldjas Mia“, kus peaosi mängivad Getter Jaani, Kaire Vilgats, Emil Rutiku, Kaarel Orumägi, Contra ning Kaari Sillamaa Laste ja Noorte Muusikateatri lapsed.
„Koerhaldjas Mia“ on südamlik ja seiklusrikas jõulujutt koerhaldjas Miast, kes elab Jõulumemme ja Jõulutaadiga paksus metsas väikeses majas ning läheb ühel päeval maailma parimat kingitust otsima. Muusikal põhineb 2013. aastal ilmunud Eesti autori Kadi Urbase raamatul “Mia muinasjutud”.

Tänapäev

Äripäeva Gaselli TOPis 2014 ja 2015

Äripäeva Gaselli TOPis 2014 ja 2015

– Farmides kasvatatavad karusloomad ei ole metsloomad, vaid nad on aretatud mitmete põlvkondade jooksul metsloomadest.

Pidevalt käib puuride ja hoonete uuendamine, et parandada loomade heaolu. Hetkel rõhk sini- ja hõberebaste puuride vahetamisel,

mille järel suurenevad puuride mõõtmed, lisatakse lamamisriiul, varjumise võimalus, poegimisperioodil loomulikult pesakast.

WP_20141216_001[1]

siin näha uute puuridega varjumaja. Siin vaja veel otsaseina kohendada ja pikemas perspektiivis ka katus vahetada.

renoveerimisjärgus varjumaja. Ka siia uued avaramad puurid.

renoveerimisjärgus varjumaja. Ka siia uued avaramad puurid.

ja siin uus puur seestpoolt. Näha on lamamisriiul, kaks varjumisseina kolmest, ja luuk, mille taha poegimisperioodil paigutatakse pesakast.

ja siin uus puur seestpoolt. Näha on lamamisriiul, varjumisseinad, ja luuk, mille taha poegimisperioodil paigutatakse pesakast.

Uueks puurimaterjaliks on plastikuga kaetud võrk, põhjavõrk on vastavalt sellise silmaga, et loomal ei ole ebamugav sellel liikuda.

Ajalugu

 

Eesti karusloomakasvatuse ajalugu algab 1925.aastast, kui Harjumaal Mustjõel rajati riigi esimene hõberebasekasvandus.  Uus loomakasvatusharu hakkas sellest peale hoogsalt arenema ning juba 1938.aastaks oli Eestis 60 karusloomakasvandust kokku üle 10 000 loomaga, neist 6500 hõbe- ja sinirebast. Karjakülla ehitati esimene karusloomafarm 1936.aastal.